2020 - Laura

Kui raamat meil ees on kõikvõimas aeg.

Iga aasta uus lehekülg käib.

Õpid ja näed, et midagi ei tea.

Tulevik see mõõtmatu näib.

Sa valikuid teed, või nendest loobudes,

armastad ja pettud, võidad-kaotad tõe.

Kui tulevik meid soosida võib.

Kas keegi teab, kui küsin?

Mis meist saab?

Kuhu edasi?

Aeg on antud ja võetud me käest.

Millist teed käid?

Kuhu rada viib?

Aastal 2020 näen.

Et inimesed on head, et tuumapomm ei peaks

lahendama kõik — sa loodad vaid.

Et keemiareostuses ei kaokski puhtad veed.

Alles jääda meist võiks kaunis planeet.

Ei usu, et me siis elaksime Kuul.

Pigem rong Shanghaisse meid tööle viib.

Kui lapselastega sa mängid ükskord koos.

Kui keegi küsib siis, kuidas vastad?

Mis meist saab?

Kuhu edasi?

Aeg on antud ja võetud me käest.

Millist teed käid?

Kuhu rada viib?

Aastal 2020 näed.

Me kõnnime koos nende tähtede all.

Sama päike ja tuul.

Samad teed jalge all.

Veidi vanemad, targemad, paremad, kuid iseendaks jääme.

Mis meist saab?

Kuhu edasi?

Aeg on antud ja võetud me käest.

Uued teed vaid viivad edasi.

Aastal 2020 näed.

Me kõnnime koos nende tähtede all.

Sama päike ja tuul.

Samad teed jalge all.

Veidi vanemad, targemad, paremad, kuid iseendaks jääme.

Mis meist saab?

Kuhu edasi?

Aeg on antud ja võetud me käest.

Uued teed vaid viivad edasi.

Aastal 2020 näed.